E-posti seadistuse kontroll

Kui kirjad satuvad rämpsposti või ei jõua üldse kohale, on põhjus peaaegu alati DNS-kirjetes, mitte postiprogrammis. Kontroll käib läbi kogu e-posti kaitseahela ja ütleb, milline lüli puudub.

Mida kontroll läbi käib

Kontroll pärib domeeni kohta kogu e-posti seadistuse korraga: MX-kirjed (kuhu saabuv post läheb), SPF, DKIM, DMARC, MTA-STS ja TLS-RPT, lisaks proovib ühendust päris postiserveriga ja vaatab, kas server on tuntud mustades nimekirjades.

Tulemus on hinne A–F ja leidude nimekiri. Hinne on kokkuvõte; parandamiseks vaata nimekirja.

Kontroll töötab ka siis, kui sisestad terve e-posti aadressi — domeeniosa eraldatakse ise. See on mugav, kui uurid sulle saabunud kirja saatjat ja tahad teada, kas tema domeen on üldse korralikult seadistatud.

Kolm kihti, mis töötavad ainult koos

SPF loetleb serverid, kes tohivad sinu domeeni nimel saata. DKIM lisab kirjale allkirja, millega vastuvõtja kontrollib, et sisu pole teel muudetud. DMARC seob need kokku ja ütleb vastuvõtjale, mida teha kirjaga, mis kontrolli läbi ei saa.

Üksinda on igaüks poolik. Ainult SPF ei takista kedagi saatmast kirja nii, et nähtav saatja on sinu oma. Ainult DKIM ei ütle vastuvõtjale, mida allkirjata kirjaga peale hakata. Mõju tekib alles siis, kui kõik kolm on paigas — ja just seda tervikut hinne mõõdab.

Levinud vead

• Mitu SPF-kirjet. Lubatud on täpselt üks. Teine kirje tekib tavaliselt siis, kui lisad uue saatjateenuse ega märka, et kirje on juba olemas — sel juhul tuleb teenused ühte kirjesse liita, mitte kirjeid juurde teha.
• SPF-i päringupiir ületatud. Kirje tohib põhjustada kuni kümme DNS-päringut. Iga include: loeb ja mitme teenusega saab piir kiiresti täis; üle piiri läinud kirje loetakse vigaseks.
• DMARC on jälgimisrežiimis igavesti. p=none on õige koht alustamiseks, aga see ei kaitse midagi — see ainult raporteerib. Kaitse algab siis, kui võtad kasutusele reegli quarantine või reject.
• DKIM-i pole seadistatud. Enamik postiteenuseid pakub seda, aga see tuleb sisse lülitada ja avalik võti DNS-i lisada. Vaikimisi see tavaliselt tööle ei hakka.

Millises järjekorras seadistada

Järjekord loeb, sest vale järjekord võib su enda kirjad blokeerida.

Alusta SPF-ist: loetle kõik teenused, mis sinu nimel kirju saadavad. Siia jäävad kergesti unustatud saatjad — arvete saatmine raamatupidamistarkvarast, veebilehe kontaktivorm, uudiskirjade teenus. Iga unustatud saatja kirjad hakkavad hiljem hätta jääma.

Lisa siis DKIM. See seadistatakse postiteenuse juures ja tulemuseks on avalik võti, mis läheb DNS-i. Kui saatvaid teenuseid on mitu, on igal oma võti ja igaüks vajab oma kirjet.

Alles lõpuks DMARC, ja seegi kõigepealt jälgimisrežiimis p=none. Selles režiimis ei blokeerita midagi — sa ainult kogud raporteid selle kohta, kes su domeeni nimel saadab. Vaata neid paar nädalat: kui midagi seaduslikku enam läbi ei kuku, alles siis liigu rangema reegli peale.

Kui teed vastupidi ja paned range DMARC-i enne, kui SPF ja DKIM katavad kõik su saatjad, hakkab osa sinu enda kirjadest kaduma — ja kaob vaikselt, sest tagasilükkamine juhtub vastuvõtja pool.

Kui kirjad satuvad rämpsposti

Alusta sellest kontrollist, mitte postiprogrammi seadetest. Kui SPF või DMARC on puudu või vigane, on see peaaegu kindlasti põhjus ja postiprogrammi sätete muutmine ei aita.

Kui kolm kihti on korras ja kirjad ikka ei jõua kohale, vaata musta nimekirja tulemust: saatva serveri IP võib olla kuskile märgitud. Kui ka see on puhas, on järgmine samm sisu ja saatmismaht, mitte DNS.

Virtuaal.com-i klientidele

Kui su domeen ja e-post on Virtuaal.com-i juures, saad kirjed lisada majutuse haldusliidesest. Samm-sammult juhised leiad Virtuaal.com-i abikeskusest.

Seotud juhendid

Korduma kippuvad küsimused